E-kaubandus, must nagu üüriturg

E-kaubanduse usin kasv ülesmäge peaks olema selge märk Eesti ettevõtetele, et korralikesse IT-arendustesse tasub investeerida.

Statistikaameti andmetel kasvas jaemüük posti või interneti teel selle aasta mai kuus 57%. E-kaubanduse liidu uuringu järgi otsib klient e-poest soodsat hinda, aja kokkuhoidu ehk kiiret tarnet, ööpäevaringselt avatud teenust ja mugavat ostuprotsessi. Müüjale, kes veel veebi kolinud pole, nõuab see palju kulutusi, ent teist väljapääsu pole – vähemalt mitte jaemüüjal.

Toimiv e-pood on koht, kuhu turg suundub ja kust võidetakse kliente. Paraku ei piisa vaid e-poe olemasolust. Tänapäeva müüjale on kehvasti tehtud e-pood pigem kahjuks kui kasuks. Eesti ettevõtted liiguvad veebi tasa ja targu ja õige ongi – veebipood on kauplusele justkui visiitkaart. Kui juba teha, siis korralik.

E-kaubanduse õitsemisega käib käsikäes ka kaks kitsaskohta. Esiteks on Eesti välismaistest internetipoodidest veel kõvasti maas. Kahjuks pole senimaani veel kindlat ülevaadet, kui palju kaotavad Eesti poed kliente ja käivet välismaistele e-poodidele. Lihtne on ju osta internetist edasimüüjalt kaupa, kuid sama lihtne, ent veelgi soodsam on ju kaupa ise välismaalt tellida.

Teiseks on e-kaubandusse tekkinud hulk pisitegijaid ja edasimüüjaid, kes ei pea vajalikuks oma tuluallikaid deklareerida. Sellele aitab mõnuga kaasa sotsiaalmeedia. E-kaubandus on sama korrastamata kui kirgi kütnud must üüriturg. Hea uudis on, et maksuamet lubas sel aastal internetikaubitsejad teravama pilgu alla võtta. Kindel on aga see, et e-kaubanduse revolutsiooniga hakkab üha enam tulema ka kaupade ja maksetega sahkerdajaid.